XVII sajanadi lõpust alates kogub Venemaal ja teistes slaavi maades populaarsust nn slaavi barokk. Eestis on selles stiilis loodud kunstiteoseid siiski suhteliselt vähe. Kõige uhkem vene valitsemisaja ehitis Tallinnas on Kadrioru loss, mille lasi rajada XVIII sajandi alguses – kohe pärast Põhjasõja lõppu – Vene tsaar Peeter I. Samal ajal anti Tallinna (tollel ajal Reveli) rootsi garnisoni kirik üle vene õigeusu kogudusele, pühitseti algselt Püha Feodor Stratilati ja seejärel Issanda Muutmise kirikuks ning valmistati sellele uhke ikonostaas. Viimane otsustati samuti teostada moodsas barokkstiilis. Teadaolevalt käskinud ikonostaasi valmistada Peeter I ise, kuigi ei ole õnnestunud leida Peeter Suure enda kirjalikku korraldust ikonostaasi valmistamiseks. Samas on leitud arhiividest linnakomandant van Deldeni ja kindralkuberner Apraksini vahelise kirjavahetuse, milles van Delden pidevalt toonitab, et ikonostaasi valmistamise korraldus on tsaari enese antud. Tolleaegse Eestimaa kindralkuberneri, vürst Aleksandr Menšikovi korraldusel sai ikonostaasi kavandi autoriks ja vastutavaks isikuks Ivan Petrovitš Zarudnõi.