Superintendant Ivan Zarudnõile olid antud piiramatud võimalused kaasata oma tööde läbiviimiseks kõiki meistreid, keda ta pidas ühel või teisel alal heaks. Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku ikonostaasi valmistamiseks moodustas Zarudnõi erimeeskonna. Selle koosseisu oli määratud suur hulk erinevaid meistreid. Meeskonda kuulus 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 9 kuldajat, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa. Enamus neist olid pikaajaliste kogemustega ja nad olid käinud väljaõppel Peeter Esimesele armsaks saanud Hollandis. Zarudnõile allus ka oskuslik maalikunstnik Ivan Tšernavski (või Tšernavskoi), kellest Zarudnõi ise väga lugu pidas. Tema on olnud suurmeistri andekas õpilane. Ta olevat saanud 1718. aastal väljaõppe ikonostaaside valmistamise alal ja ta määrati kõikide Issanda Muutmise kiriku ikonostaasi tööde kohapealseks täievoliliseks esindajaks. Zarudnõi ise ei viibinud alati ikonostaaside valmistamise juures, nii ei käinud ta ka Tallinnas ikonostaasi üles seadmas. Tema eest viibis Tšernavski pidevalt valmiva ikonostaasi juures. 22. augustil 1717. aastal saatis Aleksandr Menšikov Zarudnõile Tallinna kiriku mõõdud ja Zarudnõi hakkas ikonostaasi kujundust planeerima. 18. aprillil 1718 kutsus Zarudnõi oma meistrid kokku ja alustas tööd – 1719. aasta detsembriks oli ikonostaas valmis ning kullatud. Ikonostaas tehti valmis Moskvas ja kokku kestis ikonostaasi valmistamine ja ikoonide maalimine umbes poolteist aastat, mis on väga lühike aeg nii suurepärase kunstiteose jaoks. Ikonostaasi unikaalsus seisnes selle kõrges kunstilises tasemes. Peterburist saadeti ikonostaas laevaga Tallinna poole, kuid kiriku tollane seisukord ei lubanud nii uhket ikonostaasi koheselt üles seada. 1725–1726. aastatel korrastas kolonel Moltšanov kirikut, et valmistada hoone ette ikonostaasi ülespanemiseks. Kui kirik oli valmis, saadeti kunstnik ja ikoonimaalija Ivan Tšernavski ja puusepp Ivan Gavrilov Tallinna ikonostaasi kokku panema. Kindlalt on teada, et 1730. aastal oli lõunapoolne ikonostaasi osa (Issanda Muutmise ikonostaas) kirikus üles seatud ja kirik oli sissepühitsemiseks valmis. 1732. aastal pühitseti kirik ümber Issanda Muutmise Peakirikuks. 1734. aastal suudeti oma kohale asetada ka ikonostaasi põhjapoolne osa (Peetruse ja Pauluse ikonostaas) ja ikonostaas sai oma tänini säilinud kuju.